Kuidas anda raamat välja: samm-sammuline juhend

Käsikiri on valmis. Nüüd algab osa, mille kohta enamikul autoritest puudub igasugune eelteadmine — raamatu tegelik välja andmine. Hea uudis on see, et Eestis ei ole see keeruline ega kallis protsess, kui teha asjad õiges järjekorras. Halb uudis on see, et vale järjekord maksab raha: kaant ei saa kujundada enne, kui lehekülgede arv on teada, ja ISBN-i ei saa trükkida kaanele, kui seda ei ole veel taotletud.

Selles juhendis on kaheksa sammu käsikirjast valmis raamatuni — koos sellega, mis igas etapis päriselt juhtub ja kaua see aega võtab.

1. Lase käsikiri toimetada

See on samm, mille autorid kõige sagedamini vahele jätavad, ja ainus, mille vahelejätmist on hiljem kõige rohkem näha. Toimetaja töö jaguneb kaheks.

Sisutoimetamine vaatab teksti tervikuna: kas ülesehitus kannab, kas kordused on välja rookitud, kas peatükkide pikkused on tasakaalus. Ilukirjanduses puudutab see tempot ja tegelasi, aimekirjanduses loogikat ja allikaid.

Keeletoimetamine ja korrektuur tegelevad õigekirja, kirjavahemärkide, nimede ja arvude ühtsusega. Korrektuur käib alati kaks korda: enne küljendust ja pärast seda, sest küljendus loob uusi vigu (poolitused, tühjad read, valesse kohta sattunud pildiallkirjad).

Toimetamine tuleb lõpetada enne küljenduse algust. Kui autor kirjutab küljenduse käigus lõike ümber, tuleb kogu lehekülgede rütm uuesti üle vaadata — ja see on juba tasuline lisatöö.

2. Otsusta formaat, maht ja trükiarv

Kolm otsust, mis mõjutavad kõike järgnevat.

Formaat. Eestis on levinuimad 130×200 mm (romaan), 145×205 mm ja 170×240 mm (aimekirjandus, pildirohked teosed). A5 (148×210 mm) on soodne, sest paberit kasutatakse ökonoomselt. Suurem formaat tähendab vähem lehekülgi, aga kallimat paberit.

Maht. Umbkaudse lehekülgede arvu saab käsikirja tähemärkide arvust: ühele leheküljele mahub tavalise küljenduse juures 1800–2200 tähemärki koos tühikutega. 400 000 tähemärgiga käsikirjast tuleb seega ligikaudu 200 lehekülge.

Trükiarv. Siin lähevad kaks teed lahku. Digitrükk on mõistlik kuni umbes 200–300 eksemplarini, ofsettrükk muutub odavamaks alates 300–500 eksemplarist. Ühe raamatu hind langeb trükiarvu kasvades järsult, aga läbi müümata jäänud kastid keldris ei ole kokkuhoid.

3. Küljendus

Küljendaja paigutab teksti lehekülgedele: valib kirja, määrab veerised ja reavahed, ehitab pealkirjade hierarhia, teeb sisukorra ja registrid, paigutab pildid ning hoolitseb selle eest, et lehekülgede arv sobiks trükikoja poognatega. Mahukas teoses on kõige töömahukam osa registrid ja viited.

Küljenduse sisu, hinda mõjutavaid tegureid ja käsikirja ettevalmistamist oleme lahti kirjutanud eraldi artiklis: raamatu küljendamine — mida küljendaja teeb ja mis see maksab.

Küljenduse tulemus on kaks faili: trükikojale mõeldud PDF ja korrektuuriks mõeldud versioon leheküljenumbritega.

4. Kaanekujundus

Kaant saab lõplikult kujundada alles siis, kui lehekülgede arv ja paberi grammaaž on teada — nendest arvutatakse selja laius. Paar millimeetrit eksimust tähendab, et pealkiri ei ole seljal keskel.

Kaas on tegelikult kolm pinda: esikaas, selg ja tagakaas. Tagakaanele lähevad tutvustustekst, ISBN-i triipkood ja sageli ka hind. Kaanekujundusest ja sellest, mis paneb raamatu riiulil silma jääma, tuleb juttu artiklis raamatu kaanekujundus.

5. Taotle ISBN ja määra väljaandja

ISBN on raamatu rahvusvaheline number. Eestis väljastab seda Eesti Rahvusraamatukogu ja see on tasuta. Taotlus käib veebivormiga, vastus tuleb tavaliselt paari tööpäevaga. ISBN on vaja igale eri väljaandele: kõvakaaneline ja pehmekaaneline versioon saavad eri numbrid, samuti e-raamat.

ISBN-i saamiseks tuleb märkida väljaandja. Kui sul ei ole kirjastust, oled sa ise väljaandja — see on täiesti tavaline ja seaduslik. Raamatu võib välja anda ka oma äriühingu nimel.

Kui raamatu autor ei ole sina üksi või kasutad võõraid fotosid ja illustratsioone, tuleb enne trükki autoriõigused paberil korda ajada. Interneti pildipangast võetud pilt ei ole automaatselt trükiks lubatud — vaata alati litsentsi tingimusi.

6. Trükikoda

Trükikojale antakse üle trükivalmis PDF. Nõuded on täpsed: õige värvimudel, lõikevarud, sisse põimitud kirjatüübid, piltide lahutus vähemalt 300 dpi. Nendest tuleb pikemalt juttu artiklis raamatu trükkimine — mida trükikoda failidelt ootab.

Enne suure tiraaži trükkimist tasub tellida korrektuurtõmmis või vähemalt digitaalne proovieksemplar. Ekraanil ja paberil ei näe värvid kunagi täpselt ühesugused välja ja ainult paberil on näha, kas kiri on piisavalt suur ja kas läbipaistvus on liiga tugev.

Trükkimise tähtaeg on Eestis tavaliselt 5–15 tööpäeva, olenevalt köitest ja koormusest. Jõulude eel on järjekorrad pikemad — arvesta sellega vähemalt kuu varem.

7. Sundeksemplarid

Eestis kehtib sundeksemplari seadus: iga trükise väljaandja peab saatma seadusega ette nähtud arvu eksemplare Eesti Rahvusraamatukogule, mis jaotab need mäluasutuste vahel. See ei ole valikuline ja see on väljaandja, mitte trükikoja kohustus. Praktikas on lihtsaim viis leppida kokku, et trükikoda saadab need otse.

Sundeksemplar tähendab ühtlasi, et raamat jõuab Eesti rahvusbibliograafiasse ja raamatukogude kataloogidesse — see on tasuta nähtavus, mis kestab aastakümneid.

8. Hinnastamine ja müük

Müügihinna arvutamisel tuleb arvestada kolme asjaga: raamatu omahind (trükk + küljendus + kaas + toimetamine jagatud tiraažiga), raamatupoodide vahendustasu (Eestis tüüpiliselt 35–45% müügihinnast) ja käibemaks. Kui müüd raamatut ise oma kodulehelt või esitlustel, jääb vahendustasu sinule.

Müügikanalid:

• Raamatupoed — Rahva Raamat, Apollo ja väiksemad kauplused. Lepingud sõlmitakse enamasti komisjonimüügiks.
• Oma koduleht — kõrgeim marginaal ja otsekontakt lugejaga. Ühe toote müügiks ei ole vaja tervet e-poodi; sageli piisab tellimisvormist ja pangaülekandest. Kui müügimaht kasvab, tasub kaaluda e-poe tegemist.
• Raamatukogud — eriti ajaloo-, koduloo- ja teatmeteoste puhul on see reaalne ja stabiilne kanal.
• Esitlused ja üritused — väiketiraažide puhul sageli kõige tulusam kanal.

Enne müügi algust tasub raamatule teha vähemalt üks korralik veebileht: pealkiri, kaanepilt, sisukirjeldus, katkend, autori tutvustus ja tellimisvõimalus. See on koht, kuhu kõik viited — meediakajastused, sotsiaalmeedia, esitluste järelkaja — kokku juhivad.

Ajakava ja eelarve — mida realistlikult oodata

Etapp	Tüüpiline aeg
Toimetamine ja korrektuur	2–6 nädalat
Küljendus	1–3 nädalat
Kaanekujundus	1–2 nädalat
ISBN	1–3 tööpäeva
Trükk	1–3 nädalat

Käsikirjast valmis raamatuni kulub seega tavaliselt 2–4 kuud. Kiirustades saab kiiremini, aga korrektuuri arvelt kokku hoitud nädal on hiljem trükitud vigadena igas eksemplaris.

Eelarve suurusjärgud: küljendus alates 690 eurost, koos kaanekujundusega alates 990 eurost (vaata hinnalehte), toimetamine tuleb eraldi ja trükikulu sõltub tiraažist ning köitest. 200-leheküljelise pehmekaanelise raamatu 300-eksemplariline tiraaž jääb Eestis enamasti paari tuhande euro kanti.

Kokkuvõte

Raamatu välja andmine ei ole müstiline protsess — see on kaheksa sammu, millest igaüks on eraldi täiesti hoomatav. Kõige olulisem on järjekord: toimetamine enne küljendust, lehekülgede arv enne kaant, ISBN enne trükki, korrektuurtõmmis enne tiraaži.

Oleme küljendanud ja kujundanud nii ilukirjandust kui ka mahukaid ajaloo- ja nimekirjateoseid, kus struktuur, registrid ja täpsus on kõige olulisemad. Kui käsikiri on valmis või lõpusirgel, saada see meile — ütleme paari tööpäeva jooksul, mida küljendus ja kaas maksavad ning kui kaua aega võtab. Vaata lähemalt raamatute kujundamise ja küljendamise lehelt või võta ühendust kontaktilehel.