Raamatu küljendamine: mida see sisaldab ja maksab

Käsikiri on valmis ja järgmine samm on raamatu välja andmine. Siin põrkub enamik autoreid sama küsimuse otsa: mida küljendaja õigupoolest teeb, kas seda saaks ka ise teha ja kui palju see maksma läheb. Vastus on harva „üks number“, aga suurusjärgud ja hinda mõjutavad tegurid on täiesti seletatavad.

Selles artiklis vaatame läbi küljendaja töö sisu, selgitame raamatukujunduse ja küljendamise vahet, käime üle hinda mõjutavad tegurid ja anname nimekirja, kuidas käsikiri enne üleandmist korda teha.

Küljendamine ja raamatukujundus ei ole sama asi

Neid sõnu kasutatakse igapäevaselt läbisegi, aga töö sisu on erinev.

Küljendamine on sisu paigutamine lehekülgedele. Küljendaja valib kirjatüübi ja kirjasuuruse, määrab reavahed ja veerised, ehitab pealkirjade hierarhia, paigutab pildid ja tabelid, teeb sisukorra, registrid ja viited ning hoolitseb selle eest, et lehekülgede arv sobiks trükikoja poognatega. Küljendus otsustab, kas raamatut on mõnus lugeda.

Raamatukujundus on laiem mõiste. Lisaks sisule kuuluvad siia kaas, tiitelleht, värvilahendus, formaadi valik ja üldine visuaalne iseloom. Kujundus otsustab, kas raamat riiulil silma jääb.

Kaanekujundus on omaette töö, mida tellitakse vahel ka eraldi. Kaas peab töötama korraga kolmes kohas: riiulil täissuuruses, veebipoes pisipildina ja seljal, kus on ruumi ainult pealkirjale.

Enamik autoreid vajab tegelikult kõiki kolme ja mõistlik on tellida need ühelt tegijalt — muidu juhtub sageli, et kaas ja sisu räägivad eri keelt.

Mida küljendaja päriselt teeb

Väljastpoolt tundub küljendus tekstitöötluse keerukama variandina. Praktikas kulub aeg mujale.

Tüpograafia ja lugemismugavus. Kirjatüübi valik ei ole maitseküsimus: proosa jaoks sobiv kiri on erinev sellest, mis kannab välja tabelid või nimekirjad. Reavahe, veeru laius ja tähevahed määravad, kui kaua lugeja jaksab ühe hooga lugeda. Liiga pikk rida väsitab, liiga lühike killustab.

Struktuur ja järjepidevus. Peatükkide alguslehed, vahepealkirjad, tsitaadid, joonealused märkused, tabelid ja pildiallkirjad peavad käituma kogu raamatu ulatuses ühtemoodi. Sadadel lehekülgedel on see distsipliini küsimus ja just siin läheb amatöörküljendus tavaliselt katki.

Lehekülgede rütm. Küljendaja jälgib, et peatükk ei algaks lehekülje viimasel real, et üksik rida ei jääks järgmise lehekülje algusesse ja et pilt oleks samal lehel kui tekst, mis sellele viitab. Neid pisiasju märkab lugeja alles siis, kui need on tegemata.

Registrid, sisukord ja viited. Mahukates teostes — ajalooraamatud, nimekirjad, mälestusteosed — on see kõige töömahukam osa. Nimeregister, kohanimede register, allikaviited ja ristviited peavad pärast igat parandust ikka õigetele lehekülgedele osutama.

Trükiettevalmistus. Lõpuks tuleb toota failid, mida trükikoda päriselt vastu võtab: õige värvimudel, lõikevarud, sisse põimitud kirjatüübid, õige leheküljejärjestus. Vale seadistus siin tähendab, et raamat tuleb trükist teistsugune, kui ekraanil paistis.

Millest sõltub raamatu küljendamise hind

Meie raamatukujunduse ja küljendamise teenuse hind algab 690 eurost ning koos kaanekujundusega 990 eurost. Lõplik summa sõltub neljast asjast.

Lehekülgede arv. Kõige ilmsem tegur, aga mitte lineaarne — esimesed sada lehekülge nõuavad kõige rohkem tööd, sest just seal pannakse paika kogu süsteem. Edasi läheb kiiremini.

Sisu keerukus. Läbivat proosat saab küljendada sujuvalt. Tabelid, nimekirjad, joonealused viited, fotod allkirjadega, mitmes keeles tekst või paralleeltekst tõstavad töömahtu kordades. Andmerohke ajalooteos võib olla sama mahuka romaaniga võrreldes kolm korda töömahukam.

Käsikirja seisukord. Toimetatud ja ühtlaselt vormistatud käsikiri läheb otse töösse. Kümnest failist koosnev käsikiri, kus iga peatükk on eri kirjas ja pealkirjad on tehtud käsitsi suurendamisega, tähendab paar päeva lisatööd juba enne küljendamise algust.

Paranduste voorud. Üks-kaks korrektuurivooru on hinna sees. Kui autor kirjutab küljenduse käigus tekste ümber, tuleb terve rütm üle vaadata — seepärast tasub sisu enne küljendust lukku panna.

Meie anname alati fikseeritud hinna enne töö algust, mitte tunnitasu, mille lõppsummat keegi ette ei tea. Kõik paketid on kirjas hinnalehel.

Kuidas käsikiri ette valmistada

Mida korrastatum on käsikiri, seda odavam ja kiirem on küljendus. Enne üleandmist tasub üle käia järgmine loend:

1. Üks fail, mitte kakskümmend. Kogu tekst ühes dokumendis, peatükid õiges järjekorras.
2. Kasuta laadisid, mitte käsitsi vormindust. Pealkiri olgu märgitud pealkirja laadiga, mitte suuremaks ja rasvaseks tehtud tavatekst.
3. Eemalda topelttühikud ja käsitsi tehtud reavahetused. Need tuleb niikuinii ära koristada.
4. Pildid eraldi kaustas, originaalsuuruses. Wordi dokumenti pandud pilt kaotab kvaliteedi. Trüki jaoks on vaja vähemalt 300 dpi.
5. Nummerda pildid ja märgi tekstis, kuhu need kuuluvad. Nii ei pea hiljem arvama.
6. Lase tekst enne küljendust toimetada. Küljendaja ei ole keeletoimetaja ja parandused pärast küljendust maksavad rohkem.
7. Otsusta formaat ja umbkaudne trükiarv. Need mõjutavad nii kujundust kui ka trükihinda.

Kas küljendust saab ise teha?

Tehniliselt jah. Lühikese trükise või sisekasutuseks mõeldud kogumiku puhul võib see olla täiesti mõistlik valik. Aga kui raamat läheb müüki või kingituseks, on vahe nähtav ka mittespetsialistile — enamasti just tüpograafias ja lehekülgede rütmis, isegi kui lugeja ei oska seda sõnastada.

Praktiline mõõdupuu: kui raamatut trükitakse rohkem kui paarsada eksemplari, on küljenduse hind ühe raamatu kohta paar eurot. Selle eest saab teose, mis näeb välja nagu kirjastuse oma, mitte nagu prinditud dokument.

Kokkuvõte

Küljendaja töö on suuremas osas nähtamatu: see õnnestub siis, kui lugeja ei märka seda üldse ja lihtsalt loeb. Hinda mõjutavad eelkõige maht, sisu keerukus ja käsikirja seisukord — ning viimast saab autor ise kõige rohkem mõjutada.

Oleme küljendanud nii ilukirjandust kui ka mahukaid ajaloo- ja nimekirjateoseid, kus struktuur ja täpsus on kõige olulisemad. Saada oma käsikiri või selle katkend ja ütleme paari tööpäeva jooksul, mida töö maksma läheb ja kui kaua see aega võtab — vaata lähemalt raamatute kujundamise ja küljendamise lehelt.