E-raamat EPUB: mida küljendus e-lugeri jaoks tähendab
Tavaline olukord: raamat on trükikojas või juba riiulil ja keegi küsib, kas sellest tuleb ka e-raamat. Esimene mõte on saata trüki-PDF ja öelda, et see ongi e-raamat. Paraku ei ole.
Trüki-PDF on tehtud paberile. Lehekülg on kindla suurusega, read on kindlates kohtades ja font on fikseeritud. Telefonis või e-lugeris tähendab see, et lugeja peab iga lehte suumima ja külgsuunas kerima. Enamik e-raamatupoode PDF-i e-raamatuna vastu ei võtagi — nad ootavad EPUB-faili.
Mis on EPUB ja miks see käitub teisiti
EPUB on sisuliselt pakitud veebileht: tekst, pildid, stiilid ja kirjeldav metaandmestik ühes failis. Oluline vahe trükiga on see, et lehekülge ei ole. Tekst voolab ekraani laiuse järgi ja lugeja valib ise kirja suuruse, mõnikord ka fondi, reavahe ja tausta värvi.
Seega ei kujunda ma e-raamatus lehekülge, vaid reegleid: kuidas pealkiri, lõik, tsitaat või pildiallkiri peab välja nägema, ükskõik kui suurel ekraanil ja mis kirjasuurusega seda loetakse.
Voolav tekst või fikseeritud paigutus
EPUB-il on kaks põhivormi ja õige valik sõltub raamatust.
Voolav (reflowable) EPUB sobib proosale, aimekirjandusele, mälestustele ja suuremale osale teadustekstidest. Tekst kohandub ekraaniga ja lugeja saab kirja suurendada. See on vaikimisi valik ja see, mida e-raamatupoed kõige paremini toetavad.
Fikseeritud paigutusega (fixed layout) EPUB hoiab lehekülje kujunduse alles nagu pildi. Seda kasutatakse lasteraamatute, koomiksite, kokaraamatute ja fotoraamatute juures, kus teksti ja pildi asend on osa sisust. Hind on see, et telefonis on sellist raamatut ebamugav lugeda ja kõik lugerid ei toeta seda ühtmoodi.
Kui raamat on peamiselt tekst, soovitan alati voolavat EPUB-i — isegi kui trükiversioon on kujunduslikult rikkalik.
Mis trükiversioonist muutub
Siin tuleb välja, miks EPUB on eraldi töö, mitte ekspordinupp.
- Leheküljenumbreid ei ole. Sisukord ja ristviited („vt lk 54“) tuleb teha linkideks, muidu viitavad nad millelegi, mida e-lugeris ei eksisteeri.
- Sisukord on kahekordne: üks raamatu sees lehena, teine lugeri navigatsioonis. Mõlemad peavad töötama.
- Fondid ja suurused valib lugeja. Kujundus peab jääma loetavaks ka siis, kui keegi teeb kirja kaks korda suuremaks.
- Joonealused märkused muutuvad tavaliselt lõpumärkusteks või hüpikmärkusteks, mille juurde ja tagasi pääseb lingiga.
- Pildid tuleb ette valmistada ekraani jaoks: mõistlik eraldusvõime, RGB-värvid ja kirjeldav alt-tekst. Trüki CMYK-failid on liiga suured ja värvid lähevad nihkesse.
- Tabelid on kõige suurem peavalu. Lai tabel ei mahu telefoniekraanile. Sageli tuleb see ümber kujundada, jagada või erandkorras pildina esitada.
- Kaanepilt on eraldi fail, mitte trükikaane laotus koos selja ja tagakaanega. E-raamatupoes on see pisipilt, mis peab ka väikesena loetav olema.
- Metaandmed — pealkiri, autor, keel, kirjastaja, ISBN, kirjeldus — on failis sees ja just nende järgi kuvab pood ning luger raamatut.
Sagedasemad vead
Neid näen e-raamatutes kõige sagedamini:
- Tühjad read vahede tegemiseks. Trükis käsitsi lisatud reavahetused tekitavad e-lugeris juhuslikke auke või tühje lehti.
- Teksti välja joonistatud pealkirjad. Kui peatüki pealkiri on pilt, ei saa lugeja seda suurendada, otsing ei leia seda ja navigatsioon jääb tühjaks.
- Kõvasti seatud fondisuurused, mis ei lase lugejal kirja muuta.
- Puuduv keelemärge. Ilma selleta poolitab ja hääldab luger eestikeelset teksti inglise keele reeglite järgi.
- Katkised lingid sisukorras ja märkustes, mis viivad valesse kohta või mitte kuhugi.
Kontroll enne avaldamist
Valmis EPUB-i kontrollin kahel moel. Esiteks tehniliselt, valideerimistööriistaga (EPUBCheck), mis leiab struktuuri- ja vormingupead. Paljud poed lükkavad vigase faili kohe tagasi. Teiseks käsitsi, mitmes eri lugeris ja telefonis: kas peatükid algavad õigest kohast, kas märkused töötavad, kas pildid ja tabelid on loetavad ning kas suurendatud kiri jätab kujunduse terveks.
Kus e-raamatut müüakse ja ISBN
E-raamatut müüakse e-raamatupoodides ja suurtel rahvusvahelistel platvormidel, raamatukogud laenutavad seda oma e-laenutuse kaudu. Igal kanalil on oma nõuded failile ja metaandmetele, nii et tasub enne teada, kuhu raamat läheb.
ISBN: iga vorm saab üldjuhul oma ISBN-i. Trükitud raamatul on üks, EPUB-il teine; kui teed ka audioraamatu, saab see kolmanda. Eestis väljastab ISBN-e Rahvusraamatukogu. Kogu kirjastamise järjekorrast, ISBN-ist kuni trükikojani, on juttu postituses kuidas anda raamat välja samm-sammult.
Kuidas see minu juures käib
E-raamat on minu juures eraldi töö trükiküljendusest ja lepime selle eraldi kokku. Kui tean juba alguses, et EPUB tuleb, ehitan küljenduse algusest peale nii, et stiilid ja struktuur sobivad mõlemale — siis on e-raamatu tegemine sujuvam ja kahe versiooni vahel ei teki erinevusi. Saan teha EPUB-i ka valmis raamatust, mille küljendas keegi teine; siis alustan sisu struktuuri ülevaatusest.
Mida trükiküljendus üldse sisaldab ja millest selle hind sõltub, on kirjas eraldi: raamatu küljendamine — mida küljendaja teeb ja mis see maksab.
Kui sul on käsikiri või valmis trükifail ja soovid sellest korralikku e-raamatut, kirjelda oma olukorda paari lausega siin — mis raamat see on, kas trükiversioon on juba olemas ja kus tahad e-raamatut müüa. Vastan ühe tööpäeva jooksul ja ütlen ausalt, kas ja kuidas saan aidata. Kui eelistad üldist kontaktvormi, leiad selle kontaktilehelt.
Kas PDF-i saab e-raamatuna müüa?
Mõnes kohas saab, aga enamik e-raamatupoode ja lugereid ootab EPUB-i. PDF on telefonis ebamugav lugeda, sest tekst ei kohandu ekraaniga.
Kas e-raamat vajab eraldi ISBN-i?
Üldjuhul jah — iga vorm (trükk, EPUB, audioraamat) saab oma ISBN-i.
Kas EPUB-i saab teha ka valmis trükifailist?
Saab, aga trüki-PDF-ist automaatselt teisendades tulevad kaasa leheküljepõhised vead. Parem tulemus tuleb, kui lähtekohaks on käsikiri või küljendusfail koos struktuuriga.
